lingua franca

Inimestel sageli tiomub nii, et nad rääkivad erinevaid keeli. Et nendel oleks parem suhelda, kasutavad nad omavahelises suhtluses üht kindlat keelt. Tavaliselt on see mingi pristiižikas keel. Seda keelt nimetatakse lingua francaˇks. Antiik- ja keskajal toimisid lingu franca´na kreeka ja ladina keel. Nüüd, omavaheliseks suhtlemiseks kasutatakse inglise keele. Tehiskeel oli ka mõeldud sellise lingua francaˇna kuid sellel keelel ei õnnestunud kehtestada. Võib juhtuda nii, et keelekontakt võib puudutada ka mitut keelt korraga. See võib juhtuda siis, kui inimesed muutuvad mitmekeelseteks, ilma et mõni keel toimiks lingua francaˇna.

Eesti rahva kujunemine

Euroopa esimesed elanikud olid neandertali inimesed ja nad olid ainus liik maailmas. Meie esivanemad saabusid  Euroopasse umbes 40000 aastat tagasi ja 20000 aastat tagasi. Neandertaalsed elasid kõrvuti aga pärast surid kõik välja. Ka tänapäevane inimene võib saada nende geene.
Meie tänapäeva keele kujunemist mõjutas viimane jääaeg. See algas väga ammu. Üle 100000 aastat tagasi ja lõppes umbes  13000 aastat tagasi. Selle aja jooksul olid ka soojemaid perioode. Siis jõudsid ki inumesed lõunapoolsetelt aladelt varjupaikadesse peitu minna.
Läänemere piirkonda on inimesed tulnud nii hästi Lääne- ja Kesk-Euroopast kui ka lõunast ja idast.
Jääaja parast saabusid  inimesed Ubeeriast ja Ukrainast.
Arvatakse, et Läänemere-äärsed alad olid küttidele ja kalastajatele väga soodsad ja see tõi sinna rohkem inimesi. Poolas, Rootsist ja Lääne-Euroopast. Nendes alades põllumajandus muutus peamiseks elutusallikaks.
Läänemere kiirdepiirkond on saanud mõjusid Venemaalt, eriti varasel rauaajal. Keskaeg tõi Läänemere äärde saksa, rootsi ja vene mõjud. Kõikide nende muutustega tulid juurde ka inimesed, mis on muutnud Balti mere äärsete rahvaste, kaasa arvatud eestlaste geneetilise pildi üsna kirjuks.